Akoholi tarbimise mõju aju arengule

Noored ja alkohol? Pole vist küsimustki, et see on püsiv probleem, millele lahendust ja õiget lähenemist leida tundub pea võimatu. Räägime faktidest ja reaalselt olukorrast. 


Alkoholi tarbimine on tänapäeval populaarne juba väga varajases noorukieas. Paljud noored ei oska alkoholi kahjulikku mõju adekvaatselt hinnata ning nad ei tea, millised on tagajärjed.

Teismeiga on kõige olulisem närvisüsteemi arenguperiood kogu eluaja jooksul, mis tähendab, et selles eas alkoholi tarbimine pärsib aju arengut kõige suuremal määral. Et jõuda juurpõhjuseni, miks noorukid meelemürkide järele haaravad, on tehtud erinevaid psühholoogilisi katseid. Tuleb välja, et lisaks isiklikele negatiivsetele emotsioonidele, millega ei osata toime tulla, on suur tarbimise alustamise põhjus ka eakaalaste surve. Tagajärjed noorukite alkoholitarbimisest näitavad, et nende kognitiivsed funktsioonid ja töömälu on häiritud. Esineb keskendumisraskusi ja puhkeseisundis viibimine ilma tegevuseta on häiritud. (Squeglia ja Gray, 2016: 46).

Lapseeast teismeikka minnes toimuvad ajus väga suured muutused ja arengulised hüpped. Õrnas arenguperioodis alkoholi tarbimine võib panna aluse kognitiivsetele probleemidele täiskasvanu eas, mis tähendab, et noorukieas pruugitud alkohol takistab inimorganismi täisväärtuslikku toimimist hilisemas elus. Uuringus selgus, et alkohol on kõige levinum mõnuaine noorte seas. Ameerika Ühendriikides on alkoholi tarbinud kaheksandaks klassiks 30% ja keskkooli lõpuks 69% noortest. Leiti, et alkoholi tarbimise mõju ajule noorukieas on kriitiline ja seda peab uurima ja tõestama, et see teadmine kõikide osapoolteni jõuaks. (Squeglia jt, 2014).

Kui noorukieas alkoholi tarbida võib aju arengu normaalne trajektoor muutuda. Uuriti noori, kelle tarbimisharjumus on erinev. Alkoholi tarvitavate noorukite tulemused erinesid nendest, kes üldse meelemürki ei tarbi. Selgus, et alkoholi tarbimisel on väga otsene mõju aju arengule ning toodi välja, et olenemata joodud kogusest ja tarvitamise tihedusest takistab see igal juhul aju normaalset ja reeglipärast arengut. Selgitati, et tegevus nõuab täielikku ettevaatust, sest on noorele organismile tohutult kahjulik. (Squeglia jt, 2015: 531–542).

Uuringutest selgus, et alkoholi tarbimise mõju nooruki aju arengule võib olla negatiivne, kuid teismeeas trotsivat noort see teisiti käituma ei pane, kuna enamasti räägitakse, et meelemürkide tarbimine võib kahjustada aju arengut, kuid ei öelda, et kahjustab kindlasti ja tohutult. Seega peab nii noorte kui ka lapsevanemate teadlikust rohkem tõstma ja neid reaalsete tulemustega kurssi viima.


ALLIKAD:

Lindsay M, Squeglia, Susan F. Tapert, Edith V. Sullivan, Joanna Jacobus, M.J. Meloy, Torsten Rohlfing, Adolf Pfefferbaum. (2015). American Journal of Psychiatry (2015) 172(6) 531–542 Brain development in heavy-drinking adolescents. 

Squeglia L, Jacobus J, Tapert S (2014). The effect of alcohol use on human adolescent brain structures and systems. 

Squeglia L, Gray K. (2016). Current psychiatry reports (2016) 18(5) 46 Alcohol and Drug Use and the Developing Brain. 

Kommentaarid

Populaarsed postitused