Inimese areng - haridus - bioloogilised tervisemõjurid

Posted by Lisell Laura Lisell juuni 02, 2023

Inimese areng - haridus - bioloogilised tervisemõjurid - ühiskonna surve

Millal oleme täiskasvanud?

Täiskasvanuks saamine on väga individuaalne mõiste, ühiskondlikult ja seadusesilmis on see 18. eluaasta. Kuid mis on reaalsus ja millal oleme tegelikult võimelised enda eest täielikult ise vastutama ja otsustama?

Täisealiseks saades on ühiskondlikult ettenähtud normid, milleks on inimene lõpuks võimeline, mis on lubatud ja võiks eeldada, et on aeg pesast välja lennata, sest oled nüüd täiskasvanu. Olenemata bioloogilisest, sotsiaalsest või psühholoogilisest küpsusest on nüüd aeg enda eest vastutada. Tegelikult kaasneb sellega kõige segaduslikum aeg, kus hakkab läbi saama pikalt harjumuslikuks saanud kooliaeg – tuleb päriselt iseseisvuma hakata. Justkui päeva pealt oled teine inimene, sest keskkool saab läbi ja pead tegema adekvaatseid otsuseid, et võimalikult kiiresti oma elu peale saada, et mitte vanematest mitte sõltuda. Reaalsuses on aeg alles hakata leidma oma teed – sobivat kooli, eriala või töökohta. On aeg, kui saab astuda ellu, mida oled justkui alati oodanud, kuid tundus nii kauge ja saabub taipamine, et kõik ei olegi nii kerge.

Oma vaatenurgast ütleksin, et gümnaasiumit lõpetades ma väga suurt hirmu ei mäleta, kuid mul ei olnud ka täiesti kindlat sihti, mida õppima minna. Klassikaaslaseid, kes justkui juba aastaid oma suunda ja eriala ette teadsid ja seda teed sammusidki oli mitmeid ning nende seltsis viibimine tekitas pigem ebamugavust, sest minu peas kõik nii selge ei olnud. Tänaseks olen 23. aastane ja ei õpi enam sellel erialal, mida kohe peale gümnaasiumit õppima läksin, sest tundsin, et sooviksin oma noores täiskasvanueas õppida midagi, kuhu saaksin rohkem oma nägemuse ja arvamusega panustada. Jah, mul on mõned kaotatud aastad, kuid olen selle vahepealse ajaga inimesena nii palju kasvanud ja arenenud ning tunnen ennast ja enda soove nii palju paremini. On hetki, kus olen tundnud end halvasti, et minu esimene valik täppi ei läinud, kuid sellisel juhul ei oleks ma täna siin ja ma tean, et soovin olla siin, kus ma praegu olen.

Täna on minu jaoks varajases täiskasvanueas rollisegadus täiesti loomulik ja selle arenguetapiga kaasas käiv asi ning arvan, et see kestab veel pikemaltki. Inimese psühholoogiline küpsus saavutab oma potentsiaali alles neljakümnendate alguses, kuidas siis saakski meie roll või eriala elus nii noorelt peatuda, kui igapäevaselt areneme ja õpime asju uute külgede alt nägema. Õpime siin elus läbi suhete, katsetuste, kogemuste ja lüüasaamiste – sellest areneb meie empaatiavõime, eneseteadlikus, tolerantsus ja realistlikus. Kas inimene on üldse kunagi täiskasvanud, kui tegelikkuses areneme me läbi uute kogemuste elu lõpuni?

Roll elus muutub vastavalt sellele, kuidas elu kulgeb. Varajane täiskasvanuiga satub sageli suure välise surve alla, sest justkui kõigil on sulle ootused, millal kool lõpetada, lapsi saada, karjääri teha jne. Olenemata sellest, et tegelikult oleme lõpuks arenguperioodis, kus meil on võimalik oma käekäigu eest ise otsustada ja vastutada, leiavad ümbritsevad inimesed, et neil on õigus kaasa rääkida.

Otsing sellest blogist

Liselli blogi

Inimese areng - haridus - bioloogilised tervisemõjurid - ühiskonna surve

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused

KÕNNIME KOOS osalemine. Mõtted ja ülevaade.

Eluviis ja käitumine – tervisemõjuriks toitumiskäitumine ja kehaline aktiivusus