Mis on toidusõltuvus?
Toidusõltuvus on söömiskäitumine, mis kujutab endast kõrge soola-, rasva ja suhkrusisaldusega toitude tarbimist liiga suurel määral, ületades normaalset energiavajadust. Kuna ülitöödeldud toiduained, mis enamasti koosnevad odavatest, tööstuslikest ja toitainevaesetest lisaainetest on toidulaual aina tavapärasemaks saanud, on samaaegselt tõusnud rasvumine ja toitumisega seotud haiguste esinemissagedus. Seega ei pane imestama, et toidusõltuvus maailmas on tohutult esile kerkinud, kuna söödav toit sisaldab peaaegu igal sammul sõltuvust tekitavaid lisa- ja säilitusaineid, milleks on esmapilgul süütuna tunduvad sool, suhkur, rasvained ja rafineeritud süsivesikud.
Kuigi teaduslik arutelu toidusõltuvuse üle on alles arenemisjärgus, siis aina rohkem mõistetakse selle tõsidust muude sõltuvushäirete kõrval. Erinevate katsete käigus on selgeks tehtud, et toidusõltuvuses inimesel on tahe iga toidugrupi järgi, kuid eriline soov ja tung on toitude poole, mis sisaldavad eelmainitud sõltuvust tekitavaid aineid. Seega on toidusõltuvus tingitud siiski kindlate lisaainete sisaldusest toidus, võiksime isegi ümber nimetada „rafineeritud toidu sõltuvuseks“, sest puhtast toidust sõltuvust organismil ei teki. Sõltuvus tekib, kui tarbitav toiduaine on kuidagi tehislikult töödeldud.
Kui toidule lisatakse erinevaid maitsetugevdajaid, siis hakkab see kunstlikult stimuleerima dopamiini tootmist aju heaolukeskuses. Mõned teadlased on väitnud, et põhiliseks teguriks sõltuvuse juures ongi ülimeeldiv maitse ning aju stimulatsiooni kaudu tekkiv nauding ja tung rohkem süüa. Mida kalori- ja maitserikkam on toit, seda rohkem dopamiini aju toodab. Dopamiinisüsteem on võimeline stiimulite olemasolul käivitama reaktsiooni isegi siis, kui inimene on äsja korraliku toidukorra lõpetanud. Mis tähendab, et kõht võib olla täis, kuid soovime siiski midagi magusat jne. Sellega kaasnebki tavalisest energiavajadusest üle astumine, mis paneb aluse rasvumisele ja liigse kehakaalu tekkimisele.
Kuigi antud teema on ühiskonnas veel teiste sõltuvushäirete kõrval väga vastuoluline, siis on tänaseks väga palju ka teaduslikku materjali, et inimesed ei tarbi toitu ainult energiavajaduse täitmiseks ja ellujäämiseks, vaid ka naudingu saamiseks.
Arvan on antud teema väga intrigeeriv ja pani väga mõtlema, et miks siis ikkagi sajaprotsendiliselt toitu sõltuvuskategooriasse ei kanta. Võrdleksin juurikate söömist vee joomisega ja kommi söömist narkootikumide tarbimisega- mõlemad tekitavad ajus sarnaseid reaktsioone, aga kuna kommi söömise tagajärjed on nähtavalt nii palju leebemad siis seetõttu me seda sõltuvusainetega sama kahjulikuks ei pea. Kuna me ei saa kõiki toiduaineid üldistada, siis ilmselt seetõttu on raske tõenduspõhisust toidusõltuvuses leida.
ALLIKAD:
Gearhardt A, Schulte E. (2021). Is Food Addictive? A Review of the Science. https://www.annualreviews.org/doi/10.1146/annurev-nutr-110420-111710
Hebebranda J, Albayraka Ö, Adanb R, Antel J, Dieguezc C, De Jongb J, Lenge G, Menziese J, Mercer J, Murphy M, Van der Plasse G, Dickson S. Neuroscience and Biobehavioral Reviews (2014)47 295–306
„Eating addiction“, rather than „food addiction“, better captures addictive- like eating behavior. http://dx.doi.org/10.1016/j.neubiorev.2014.08.016
Kommentaarid
Postita kommentaar